Raamatu eessõna

Projekte on ellu viidud läbi aegade. Projektijuhtimist kasutati kindlasti nii püramiidide. kui ka Hiina müüri ehitamisel. Suuri ehitus- ja taristuprojekte võib leida inimajaloo kõikidest etappidest: Vana-Rooma ja Antiik-Kreeka ehitiste varemed hämmastavad meid siiani. Kölni toomkirik, Suessi ja Panama kanal, Eiffeli torn − seda loetelu võiks jätkata lõputult. Kõikide nende rajatiste ehitamisel on kindlasti kasutatud juhtimisvõtteid, mis on omased praeguse aja projektijuhtimisele.

Projektijuhtimise teooria arengut on aga kõige rohkem mõjutanud militaarvaldkond, kus seda on kasutatud alates esimeste algeliste kaitserajatiste ehitamisest kuni 21. sajandi kõrgtehnoloogiliste relvade väljatöötamiseni. 

Paljudest projektijuhtimise õpikutest võib leida, et nüüdisaegse projektijuhtimise metoodika rakendamine algas möödunud sajandi neljakümnendail aastail. Erilisele kohale on tõstetud 1941. aastal alanud Manhattani projekt (Manhattan Engineering District Project), mille käigus ehitati esimene aatomipomm. Selle projekti elluviimise ajal oli vaja koordineerida väga paljude ülikoolide teadlaste, inseneride ning tööstusettevõtete ja valitsuse koostööd. See nõudis aga täiesti uusi töö organiseerimise ja koordineerimise vorme ning võtteid. Projekti plaanimiseks kasutati esmakordselt võrkplaanimise tehnikat, mis oli pikka aega projekti tegevuste ajalise plaanimise põhiliseks meetodiks.

Firmas DuPont, kus tehti tihedalt kaitsetööstusega seotud uuringuid, arendati samal ajal Morgan R. Walkeri juhtimisel välja kriitilise tee meetod (Critical Path method). 

Neid kahte meetodit kasutatakse projektijuhtimises ka praegu. Meetodite pidevasse arengusse on panustanud ja panustavad paljud teoreetikud ning praktikud kogu maailmast. Seetõttu on projektijuhtimine praegu üks kiiremini arenev ja muutuv juhtimismetoodika, mida rakendatakse üha erinevamatel elualadel.

Möödunud sajandi lõpukümnendil seostati sõna „projekt” Eestis eelkõige ehitamisega, praegu on aga väga raske leida mõnd organisatsiooni, kus ei oleks ellu viidud ühtegi projekti. Neid viiakse ellu nii suurtes tehastes ja kõrgkoolides kui ka ühemehefirmades ja lasteaedades.

Selle raamatu eesmärk on anda ülevaade projektijuhtimise praegustest suundumustest. Käsitlemist leiavad klassikalise projektijuhtimise põhimõtted ja projektiportfelli juhtimine. Nende teemade puhul on tuginetud eelkõige projektijuhtimise rahvusvahelistele standarditele. Kahest neist − Project Management Institute (Project Management Body of Knowledge, PMBOK) ja Axelos Ltd (PRINCE2) standardist − antakse ülevaade peatükis 10.1. 

Peatükk 10.2 tutvustab paindliku ehk agiilse projektijuhtimise põhimõteteid ja peatükist 11 leiab lugeja virtuaalsete projektimeeskondade juhtimisega seotud kõige olulisemate teemade käsitluse.

Usun, et projektijuhtimise vastu huvi tundev lugeja leiab sellest raamatust kasulikke näpunäiteid, kuidas projekte süsteemsemalt ja efektiivsemalt kavandada ja juhtida.